Me ei taju maailma ainult viie meelega: tutvume kaheksa meelega
Kaheksa meelt, mitte viis
Kui räägime meeltest, meenuvad esimestena nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine. Need on viis meelt, mida me kõik koolist teame. Tegelikult toetub meie igapäevane toimetulek veel vähemalt kolmele meelele: tasakaalumeelele, kehatunnetusele ja sisetunnetusele. Need kaheksa meelt aitavad meil märgata, mis toimub meie ümber ja meie sees. Need mõjutavad seda, kuidas me liigume, keskendume, puhkame, reageerime helidele, tunneme end ruumis ning tuleme toime erinevate olukordadega.
Igaüks tajub keskkonda erinevalt
Me kõik tajume keskkonda veidi erinevalt. Mõne inimese jaoks võib lärmakas ruum olla väga väsitav, teine on tundlik materjalide suhtes ja valib väga riideid või häirivad kergesti ruumis olevad lõhnad. Mõni vajab liikumist ja kehalist tegevust, et end hästi tunda ja keskenduda, samal ajal kui teisele on kõige olulisem võimalus korraks vaikuses olla. See ei tähenda, et üks viis oleks õige ja teine vale. See tähendab, et inimesed vajavad erinevates olukordades erinevat tuge.
Viis tuttavat meelt: nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine ja maitsmine
Viis meelt, mida me paremini tunneme, annavad meile palju infot keskkonna kohta. Nägemismeel aitab tajuda valgust, värve, liikumist, kujundeid ja ruumi. Kuulmismeel aitab märgata helisid, kõnet, muusikat ja taustamüra. Kompimismeel aitab tajuda puudutust, temperatuuri, survet ja erinevaid tekstuure. Haistmismeel aitab märgata lõhnu ning maitsmismeel on seotud nii toidu maitse, lõhna kui ka tekstuuriga. Kõik need võivad mõjutada seda, kas inimene tunneb end ruumis turvaliselt, mugavalt, ärksalt või hoopis ülekoormatult.
Näiteks võib visuaalselt väga kirju, heliderohke või tugevalt lõhnav keskkond olla mõne inimese jaoks liiga intensiivne. Teise jaoks võib sama ruum olla täiesti tavapärane. Ka puudutuse puhul ei ole olemas üht „õiget” tekstuuri või vahendit, mis sobib kõigile. Mõnele inimesele võib pehme materjal, surve või kindel tekstuur mõjuda rahustavalt, teise jaoks olla see ebamugav või häiriv. Seepärast on oluline anda inimesele võimalus uurida, valida ja leida enda jaoks sobiv viis kogeda.
Kolm vähem tuntud meelt: tasakaalumeel, kehatunnetus ja sisetunnetus
Lisaks viiele tuntud meelele on meil tasakaalumeel ehk vestibulaarne meel, kehatunnetus ehk propriotseptiivne meel ja sisetunnetus ehk interotseptiivne meel. Tasakaalumeel asub sisekõrvas ning aitab meil tajuda liikumist, kiirust, suunda ja tasakaalu. Seda kasutame siis, kui kiigume, hüppame, pöörleme, ronime või lihtsalt liigume läbi ruumi. Kehatunnetus annab ajule lihaste ja liigeste kaudu infot selle kohta, kus meie keha asub ja kui palju jõudu kasutame. Seda vajame näiteks trepist käies, pliiatsit hoides, kallistades, tõstes või lükates. Sisetunnetus aga aitab märgata kehasiseseid signaale, nagu nälg, janu, väsimus, südamelöögid, hingamine, külm, soe või puhkamise vajadus.
Mida kaheksa meelt tähendavad sensoorse ruumi loomisel
Kui mõistame, et inimese kogemus ei sõltu ainult sellest, mida ta näeb või kuuleb, on lihtsam luua keskkondi, mis toetavad rahunemist, keskendumist, mängimist, õppimist ja taastumist. Sensoorne ruum ei tähenda tingimata eraldi suurt või väga palju vahendeid täis tuba. See tähendab teadlikku keskkonda, kus on mõeldud sellele, mida inimene seal vajada võib. Mõnikord tähendab see vähem müra, rahulikumat valgust või võimalust korraks omaette olla. Mõnikord tähendab see võimalust liikuda, midagi katsuda, kasutada eri tekstuure või anda kehale rohkem tugevat survet.
Kõige olulisem on, et ruum ei pakuks lihtsalt võimalikult palju stiimuleid, vaid annaks inimesele võimaluse valida ja leida enda jaoks sobiv viis taastumiseks, keskendumiseks või rahunemiseks. Sensoorsete vajaduste puhul ei ole universaalset lahendust. Sama heli, valgus, tekstuur või liikumine võib ühele inimesele mõjuda hästi ja teisele olla väsitav. Seepärast tasub sensoorse keskkonna loomisel alati alustada küsimusest: kellele see ruum on ja mida tal selles ruumis vaja võiks olla?
Kuidas senum ruumilahendusi loob
senumis usume, et toimiv ruum sünnib teadlikest valikutest, mitte juhuslikult kokku kogutud esemetest. Ruumilahenduse loomisel mõtleme tervikule: inimese vajadustele, ruumi võimalustele, sobivatele vahenditele ning sellele, kuidas ruumi hiljem päriselt kasutada.
Järgmistes blogipostitustes vaatame kõiki kaheksat meelt lähemalt ja jagame praktilisi mõtteid, kuidas neid igapäevases keskkonnas toetada. Esimesena vaatasime lähemalt kompimismeelt ja tekstuuride mõju.
